Vabablogi: miks Eestis peaksime rohkem hoolima vabast tarkvarast?
Iga kord, kui avad Facebooki,
sirvid TikTokki või otsid midagi Google’i kaudu, loovutad sa killukese oma
privaatsusest. Sageli unustame, et kui teenus on tasuta, siis maksame selle
eest oma andmetega. Suured tehnoloogiaettevõtted teenivad tulu meie huvide,
harjumuste ja asukohaandmete müügilt reklaamijatele. Aga kas see on vältimatu?
Või on olemas viise, kuidas digimaailmas säilitada nii privaatsus kui ka
iseseisvus?
Suletud süsteemide lõks
![]() |
(Foto allikas: Adem AY/Unsplash) |
Igapäevaselt kasutades iPhone'i, Windowsi arvutit või Google'i teenuseid, anname me teadmatult enda kohta isikuandmeid. Facebook jälgib meid ka väljaspool oma platvormi Meta Pixel'i abil ja Google salvestab meie asukohaajalugu isegi siis, kui GPS on välja lülitatud ning TikTok kogub meie seadmete tehnilisi parameetreid.
Eestis näeme seda eriti selgelt
riigi- ja kohalike ettevõtete tegutsemisviisides. Osad koolid kasutavad
Microsofti suletud süsteeme, kuigi on olemas avatud lähtekoodiga alternatiivid
nagu LibreOffice. Riigiasutused ostavad kallist litsentsitarkvara, kuigi
serverites kasutatakse sageli turvalisuse huvides Linuxit. Miks ei järgi
tavakasutajad sama lähenemist?
Vaba tarkvara kui võimalik tee välja
Üheks lahenduseks Windowsi operatsioonisüsteemi, Messengeri sõnumirakenduse ja Google Drive pilve asemel on vaba tarkvara alternatiivid näiteks Linux, Signal ja Nextcloud. Nende programmide lähtekood on avalik, mistõttu saab igaüks seda soovi korral vaadata ja vajadusel muuta. Suletud tarkvaralahenduste korral puudub kasutajal ülevaade sellest kuidas andmetega tegelikult ümber käiakse. Avatud tarkvara puhul on seevastu võimalik turvalisust ja privaatsust paremini tagada.
Eestis on juba märgata
positiivseid liikumisi avatud tarkvara suunas. Näiteks mõned Tallinna koolid ja
lasteaiad on võtnud kasutusele Linuxi ja LibreOffice’i. Samal ajal arendavad
mitmed IT-ettevõtted Linuxil põhinevaid pilveteenuseid ning riigiasutused kasutavad
serverites avatud lähtekoodiga lahendusi.
Miks me ei muuda oma harjumusi?
Põhjused on mõistetavad: Suletud
süsteemid pakuvad mugavust, kuid selle eest maksame oma andmete ja vabadusega.
![]() |
(Foto: sproutsocial) |
Riik võiks riigihangetes eelistada avatud standardeid, ettevõtted saaksid kasutada Google Drive’i asemel näiteks Nextcloudi ning tavakasutajad võiksid katsetada Ubuntu’t Windowsi kõrval. Iga selline väike samm aitab kujundada terviklikumat ja turvalisemat digikeskkonda.
Kokkuvõttes tasub mõelda,
kas tahame edaspidi elada maailmas, kus iga meie liigutus, iga otsing, iga
sõnum on salvestatud ja analüüsitud? Või oleme valmis tegema väikeseid
kompromisse mugavuse osas, et tagada oma andmete turvalisus ja vabadus. Eestil
on harukordne võimalus olla suunanäitaja nii riigi, ettevõtete kui ka iga
üksikisiku tasandil. Selle asemel, et jääda sõltuvaks suletud süsteemidest,
võiksime teadlikult eelistada lahendusi, mis austavad meie privaatsust ja
tehnoloogilist iseseisvust.
Kommentaarid
Postita kommentaar