ARPANET ja email

 

Arpanet kui interneti eelkäija


Esimene test ARPANET-iga.
  Arpanet loodi 1969. aastal, mille eesmärk oli luua     hajutatud sidevõrk ja tegemist oli Ameerika     Ühendriikide üleriigilise arvutivõrguga. Oluline oli, et ARPA suutis  toimida ka tuumasõja tingimustes. Esialgu ühendati omavahel neli arvutit, mis asusid USA erinevates piirkondades. Sealt sai võrk endale nime ARPANET.  Iga aastaga  suurenes võrgus olevate arvutite arv. Näiteks 1972. aastal oli võrgus juba 37 arvutit.  ARPANET-i ühendamisel teiste võrkudega umbes 1977. aasta paiku alustati ARPANET-i võrgu liitmist teiste võrkudega ja võeti kasutusele ühine nimi Internet.  Sellel ajaperioodil kuulus Internet veel rangelt ARPANET-i kontrolli alla ja oli seda kuni militaarse osa võrgust eemaldamiseni. 



ARPANET-i masin.

                                                        
Esimene ARPANET-i masin loodi California ülikoolis ja kasutati võrgusõlmena, et ühendada ARPANET-i esimesed arvutid. Esimese sõnumi ARPANET-i võrgus saatis Charles Kline, kelle eesmärgiks oli saata võrgusõnum "login". Esimese korraga see ebaõnnestus poole tähe peal ja ei jõudnudki edukalt kohale. 

Hiilgusaeg lõppes 1990. aastal, mil tulid kasutusse suuremad võrgud. Kui ARPANET hääbus, siis Interneti kõige hiilgavamad aastad alles algasid. 
Ilma ARPANET-i tulekuta ei oleks Internet sellisel kujul. 








Telegraafist emailini

Üks varasemaid elektroonilisi kirjavahetuse viise oli telegraaf, mis kasutas Morse koodi. Sõnumid edastati traadi kaudu elektriliste impulssidena ja võeti teises otsas vastu operaatori poolt. Selline lahendus oli kohmakas, keeruline ja aeganõudev. 
 
1971. aastal Ray Tomlison mõtles välja e-kirja idee kui tal tuli mõte luua uus viis elektrooniliseks suhtlemiseks, mis muutis selle paindlikumaks.  Autor arendas välja programmi, mis võimaldas kasutajatel saata ja vastu võtta sõnumeid erinevate ARPANET-iga ühendatud arvutite vahel. Sellega seoses võeti kasutusele ka @-sümbol e-posti aadressites, mis sai standardiks ja on säilinud tänapäevani. Esimese riigipeana saatis e-kirja Ühendkuningriigi kuninganna Elisabeth II 1976. aastal. 

Kuninganna Elizabeth II, 1976. a e-kirja saatmas.
Autor: Peter Kirstein

E-posti kasutusele võtmine on üheks olulisemaks interneti arengu sündmuseks, mis on andnud võimaluse nii isiklikuks kui ka tööalaseks suhtluseks. See on kindlasti mõjutanud ka tänapäevaseid suhtlusplatvorme ja sellest on saanud tänapäevases maailmas suhtlemise lahutamatu osa. Seda kasutavad tõenäoliselt miljardid inimesed ning selle kasutusaeg on veel pikk (kasutusel tänaseni). 

E-posti pahupoolena tasub välja tuua rämpsposti, kuna kirjade saatmine on lihtne ja soodne ning need jõuavad üldjuhul suure lugejate silme ette. Seetõttu üritatakse selliselt teenida kergelt raha. 

Tavakasutusse laiatarbe teenusena jõudis e-post 1996. aastal kui Hotmail hakkas esimesena pakkuma tasuta veebipõhist e-posti teenust. See võimaldas kasutajatel kirju lugeda ja saata otse veebibrauseri kaudu. Varasemalt oli see võimalik vaid töökohtades ja haridusasutustes ning nõudis spetsiaalset tarkvara. Hotmail oli eeskujuks ka teistele tasuta e-posti teenusepakkujatele nagu Yahoo! ja hiljem Gmail. Viimane hakkas esimesena pakkuma kõige rohkem salvestusruumi ja uuenduslikumaid funktsioone. 



Kasutatud kirjandus: 
https://www.cs.tlu.ee/~rinde/materjal/internet/internet_1_ajalugu.pdf
https://uclaconnectionlab.org/internet-museum/
https://www.usebouncer.com/et/the-history-of-email/
https://imgur.com/gallery/first-test-of-arpanet-technology-took-place-on-october-29-1969-9-00-pm-network-consisted-of-two-terminals-that-had-to-be-as-far-apart-as-possible-to-test-system-maximum-modes-first-terminal-was-located-university-of-califor-5noGMog

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

6 nädal

Kujutis
 Tööstusdisain Kõige paremini toimivaks peaks tööstusdisaini, sest erinevalt kasulikust mudelist, mille kriteeriumid võivad olla segased, on tööstusdisain selgelt määratletud. Tööstusdisain on toote välimuse kujundus, mis hõlmab näiteks selle kuju, mustreid, värve ja materjale. Tööstusdisaini süsteem töötab hästi, sest see kaitseb disainerite loomingut. Kui keegi loob uue ja erilise kujunduse, saab ta selle registreerida, mis tähendab, et teised ei tohi seda luba küsimata kopeerida. See motiveerib disainereid looma uusi ja põnevaid tooteid, teades, et nende töö on kaitstud. ​ Lisaks on tööstusdisaini kaitse tähtajaline, tavaliselt kuni 25 aastat. See tähendab, et pärast seda perioodi võivad teised seda kujundust vabalt kasutada, mis soodustab konkurentsi ja uute ideede teket. Võrreldes näiteks patentidega on tööstusdisainilahenduste registreerimine sageli kiirem ja vähem keerukas. Eestis saab tööstusdisainilahenduse registreerimiseks esitada avalduse koos selle koopiaga, mis l...
Lisateave

Jälgimiskapitalism ja digiaedik

Kujutis
Eesti on tuntud oma digiriigi poolest, kuid samal ajal on kasvanud ka andmete kogumine ja jälgimine. Internetis, meedias ja riigi e-teenustes jääb inimeste tegevusest maha suur hulk andmeid, mida tehnoloogiafirmad ja riik kasutavad. Jälgimiskapitalism  Kujuta ette, et sa käid poes ja keegi jälgib sinu käitumismustreid ning tooteelistusi. Seejärel müüb salapärane  jälgija need andmed kellelegi, kes omakorda tahab sulle rohkem asju müüa. See toimub ka internetis. Näiteks kui sa vaatad Youtube'i, siis vaatamiste eelistuste pealt kogutakse infot, mis sulle meeldib vaadata. Lihtsamalt öeldes, see ongi jälgimiskapitalism – suured firmad teenivad raha sinu kohta info kogumise ja müümisega.  Digiaedik  Digiaedik on nagu lõks, mis hoiab sind internetis teatud kohtades kinni. Oletame, et inimene tahab minna erinevatesse poodidesse, aga sind lastakse ainult ühte kindlasse poodi, kus müüakse kindlat sorti kaupa. Täpselt sama seos kehtib ka digimaailmas. Kasutades TikToki platvor...
Lisateave