Vabablogi: 34 aastat Linuxit


Kui tänapäeval öelda „Linux“, siis võib mõnele meenuda must käsurida. Või see hetk, kui tuleb mõistatada, miks helikaart ei tööta. Tegelikult Linuxist on saanud operatsioonisüsteem, mida leidub telefonides, serverites, satelliitides ja isegi kosmoserobotites. Aga kuidas me siia jõudsime? Heidame pilgu tagasi, mil kõik algas 1991. aastal 


Linuxi sünd

Linus Torvalds oli Helsingi Ülikooli tudeng, kes soovis kirjutada omaenda operatsioonisüsteemi, kuna olemasolevad lahendused nagu MINIX (operatsioonisüsteem) olid piiratud või mitte vabad. Linus postitas 1991. aastal Useneti (nagu selle aja foorum) gruppi legendaarse sõnumi: „I’m doing a (free) operating system (just a hobby, won’t be big and professional like GNU)...“

Sellest teadaandest sai alguse üks IT-maailma suurimaid liikumisi, Linux. Tänaseks on sellest möödas üle 30 aasta ja Linuxist on saanud midagi palju enamat kui lihtsalt „hobi“. See on operatsioonisüsteem, arendusplatvorm ja vabatarkvara sümbol.

1991 aastal tuli välja esimene Linuxi versioon 0.02, millega sai käivitada käsureaprogramme nagu Bash (kasutatakse skriptide kirjutamiseks ja käskude käivitamiseks Linuxi süsteemides) ja GCC (vaba ja avatud lähtekoodiga kompilaatorite kogum). Pärast 0.02 väljalaset hakkas Linux kiiresti arenema. Arendajad üle maailma hakkasid koodi täiustama ja parandama. Juba 1992. aastal muudeti Linux GNU GPL-i alla (vaba tarkvara litsents. Loe siit blogist litsentside kohta), mis andis sellele täieliku avatud lähtekoodi staatuse.

(Foto: Itequia)

1993. aasta oli märgilise tähendusega. Selleks ajaks oli Linuxi kernel (operatsioonisüsteemi keskne osa. See toimib sillana tarkvararakenduste ja arvuti riistvara vahel.) saanud oluliselt küpsemaks. Esimesena tuli välja Slackware, mille autor Patrick Volkerding pani kokku süsteemi, mida sai lihtsasti paigaldada ja mis pakkus senisest paremat stabiilsust. Slackware on üks esimesi täisfunktsionaalseid Linuxi põhiseid operatsioonisüsteeme, mis järgib „KISS“-filosoofiat (Keep It Simple, Stupid). See tähendab, et Slackware pakub võimalikult „puhtalt“ ja läbipaistvalt Linuxit, jättes kasutajale maksimaalse kontrolli süsteemi üle. Slackware sai kiiresti populaarseks tehnikahuviliste seas ning on tänaseni vanim aktiivselt arendatav Linuxi põhine süsteem. Samal aastal alustas oma tegevust ka Debian (avatud lähtekoodiga Linuxi operatsioonisüsteem), mille rajas Ian Murdock eesmärgiga luua turvaline operatsioonisüsteem. Debianist kujunes hiljem üks olulisemaid ja mõjukamaid aluseid Ubuntu'le.

1994. aasta oli oluline, kuna Red Hat (ärikasutusele mõeldud Linuxi süsteem ja selle arendaja) ja SUSE (ettevõtetele suunatud Linuxi operatsioonisüsteem Saksamaalt.) astusid esmakordselt esile kui ettevõtted, kes hakkasid pakkuma professionaalselt koostatud ja tehnilise toega Linuxi süsteeme. See andis märku, et Linux ei ole enam hobiprojekt, vaid tõsine alternatiiv ka professionaalses maailmas.

Kümne aastaga kasvas Linuxist tõsiseltvõetav süsteem serveritele ja tehnilistele kasutajatele. 2000ndate alguseks olid suured ettevõtted nagu IBM, Oracle ja Google hakanud Linuxit kasutama ning panustama.


Tänapäev

Tänapäeval töötab Linux peaaegu igal pool: serverites, mobiilseadmetes, mikrokontrollerites, superarvutites ja pilves. Üle 30 aasta arendustööd on muutnud Linuxi tuumiktehnoloogiaks, mida kasutavad nii üksikisikud, ettevõtted, riigiasutused kui ka teadusasutused. 


Kasutatud allikad:

https://www.oreilly.com/library/view/running-linux-third/156592469X/ch01s02.html

https://tuxcare.com/blog/linux-evolution/

https://itequia.com/en/the-rise-ok-linux-2024/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

6 nädal

Kujutis
 Tööstusdisain Kõige paremini toimivaks peaks tööstusdisaini, sest erinevalt kasulikust mudelist, mille kriteeriumid võivad olla segased, on tööstusdisain selgelt määratletud. Tööstusdisain on toote välimuse kujundus, mis hõlmab näiteks selle kuju, mustreid, värve ja materjale. Tööstusdisaini süsteem töötab hästi, sest see kaitseb disainerite loomingut. Kui keegi loob uue ja erilise kujunduse, saab ta selle registreerida, mis tähendab, et teised ei tohi seda luba küsimata kopeerida. See motiveerib disainereid looma uusi ja põnevaid tooteid, teades, et nende töö on kaitstud. ​ Lisaks on tööstusdisaini kaitse tähtajaline, tavaliselt kuni 25 aastat. See tähendab, et pärast seda perioodi võivad teised seda kujundust vabalt kasutada, mis soodustab konkurentsi ja uute ideede teket. Võrreldes näiteks patentidega on tööstusdisainilahenduste registreerimine sageli kiirem ja vähem keerukas. Eestis saab tööstusdisainilahenduse registreerimiseks esitada avalduse koos selle koopiaga, mis l...
Lisateave

ARPANET ja email

Kujutis
  Arpanet kui interneti eelkäija Esimene test ARPANET-iga.    Arpanet loodi 1969. aastal, mille eesmärk oli luua      hajutatud sidevõrk ja tegemist oli Ameerika      Ühendriikide üleriigilise arvutivõrguga. Oluline oli, et ARPA suutis  toimida ka tuumasõja tingimustes. Esialgu ühendati omavahel neli arvutit, mis asusid USA erinevates piirkondades. Sealt sai võrk endale nime ARPANET.  Iga aastaga  suurenes võrgus olevate arvutite arv. Näiteks 1972. aastal oli võrgus juba 37 arvutit.  ARPANET-i ühendamisel teiste võrkudega umbes 1977. aasta paiku alustati ARPANET-i võrgu liitmist teiste võrkudega ja võeti kasutusele ühine nimi Internet.  Sellel ajaperioodil kuulus Internet veel rangelt ARPANET-i kontrolli alla ja oli seda kuni militaarse osa võrgust eemaldamiseni.  ARPANET-i masin.                                  ...
Lisateave

Jälgimiskapitalism ja digiaedik

Kujutis
Eesti on tuntud oma digiriigi poolest, kuid samal ajal on kasvanud ka andmete kogumine ja jälgimine. Internetis, meedias ja riigi e-teenustes jääb inimeste tegevusest maha suur hulk andmeid, mida tehnoloogiafirmad ja riik kasutavad. Jälgimiskapitalism  Kujuta ette, et sa käid poes ja keegi jälgib sinu käitumismustreid ning tooteelistusi. Seejärel müüb salapärane  jälgija need andmed kellelegi, kes omakorda tahab sulle rohkem asju müüa. See toimub ka internetis. Näiteks kui sa vaatad Youtube'i, siis vaatamiste eelistuste pealt kogutakse infot, mis sulle meeldib vaadata. Lihtsamalt öeldes, see ongi jälgimiskapitalism – suured firmad teenivad raha sinu kohta info kogumise ja müümisega.  Digiaedik  Digiaedik on nagu lõks, mis hoiab sind internetis teatud kohtades kinni. Oletame, et inimene tahab minna erinevatesse poodidesse, aga sind lastakse ainult ühte kindlasse poodi, kus müüakse kindlat sorti kaupa. Täpselt sama seos kehtib ka digimaailmas. Kasutades TikToki platvor...
Lisateave