Jälgimiskapitalism ja digiaedik

Eesti on tuntud oma digiriigi poolest, kuid samal ajal on kasvanud ka andmete kogumine ja jälgimine. Internetis, meedias ja riigi e-teenustes jääb inimeste tegevusest maha suur hulk andmeid, mida tehnoloogiafirmad ja riik kasutavad.

Jälgimiskapitalism 

Kujuta ette, et sa käid poes ja keegi jälgib sinu käitumismustreid ning tooteelistusi. Seejärel müüb salapärane  jälgija need andmed kellelegi, kes omakorda tahab sulle rohkem asju müüa. See toimub ka internetis. Näiteks kui sa vaatad Youtube'i, siis vaatamiste eelistuste pealt kogutakse infot, mis sulle meeldib vaadata. Lihtsamalt öeldes, see ongi jälgimiskapitalism – suured firmad teenivad raha sinu kohta info kogumise ja müümisega. 

Digiaedik 

Digiaedik on nagu lõks, mis hoiab sind internetis teatud kohtades kinni. Oletame, et inimene tahab minna erinevatesse poodidesse, aga sind lastakse ainult ühte kindlasse poodi, kus müüakse kindlat sorti kaupa. Täpselt sama seos kehtib ka digimaailmas. Kasutades TikToki platvormi, siis kasutajale söödetakse ette vägagi piiratud sisu. TikToki tarbija ei pruugi isegi teada, et kuskil mujal on teistsugust infot. Suured internetifirmad tahavad, et sa jääksid just nende platvormile, sest nii nad saavad sinult rohkem andmeid koguda ja sulle reklaame näidata. Näiteks kohalikud telekommunikatsioonioperaatorite teenused (Telia, Elisa) moodustavad omamoodi digiaediku. Kõik teenused on omavahel seotud ja teenusepakkuja saab koguda andmeid kõigi nende kasutamise kohta (salvestades kasutajate telekavaatamise harjumusi ja reklaamides vastavalt sellele uusi teenuseid).

Hetkeseis 

e-residendi ID-kaart

Eesti on tuntuid kui e-riik. Igapäevaselt on kasutamiseks ID-kaart, mobiil-ID ja Smart-ID, mis  muudavad elu lihtsamaks ja on ka turvalised, kuid samas võimaldavad need  jälgida kodanike tegevusi, mis võib olla ohtlik, kui seda infot kuritarvitatakse. Riigiportaali eesti.ee kasutamine ID-kaardiga võimaldab riigil koguda infot, milliseid e-teenuseid inimene kasutab ja kui tihti. 

Enamik inimesi kasutab Googlet ja Metat, mis on sisuliselt nagu digiaedikud, kus kogu inimeste tegevus on jälgitav ja andmed kuuluvad teenusepakkujale. Seda kogutud infot kasutavad teenusepakkujad selleks, et müüa inimestele täpselt suunatud reklaame. 

Tulevikustsenaarium

Tulevik sõltub sellest, kas tehnoloogia areneb viisil, mis kaitseb inimeste õigusi või liigume suunas, kus suured ettevõtted ja valitsused kontrollivad digimaailma täielikult. Riigi ülesanne on hoolitseda selle eest, et tehnoloogia töötaks meie kasuks, mitte meie vastu.

Võib ka juhtuda nii, et privaatsust pole enam olemas ehk kõik mida sa internetis teed salvestatakse. Või võtame näiteks vale valikuvabaduse. Arvad, et saad ise otsustada mida loed ja vaatad, aga tegelikult määravad algoritmid mida sulle näidatakse. Sulle pakutakse ainult neid uudiseid ja sotsiaalmeedia postitusi, mis kinnitavad sinu olemasolevaid arvamusi.

Hea tuleviku korral  saavad inimesed rohkem kontrolli oma andmete üle, seadused muutuvad rangemaks ja internet jääb vabaks ning turvaliseks. Halva tuleviku korral kogutakse andmeid üha rohkem, inimesi jälgitakse igal pool ja neil on raske leida objektiivset infot või väljendada oma arvamust.

Lingid:

https://www.justdigi.ee/era-ja-avalik-oigus/haldusoigus/andmekaitse

https://www.sirp.ee/digimugavus-voi-digiautonoomia/

https://support.google.com/adspolicy/answer/143465?hl=et

https://digituul.ee/google-ads-reklaamid/

https://estonianworld.com/business/estonia-opens-new-e-resident-id-card-collection-points-in-four-countries/