11.nädal: Fathom Analytics ja WordPress

Seekordses blogipostituses vaatlen kahte tuntud vaba tarkvara projekti, milleks on Fathom Analytics ja WordPress ning analüüsin, milliseid arendus- ja ärimudeleid nad kasutavad.


Fathom Analytics, kui ärimudeli näide

Fathom on lihtne ja privaatsust austav veebianalüütika tööriist, mis pakub alternatiivi Google Analyticsile. Selle peamine sihtgrupp on ettevõtted ja arendajad, kes väärtustavad kasutajaandmete privaatsust ning soovivad läbipaistvat ja GDPR-iga kooskõlas olevat lahendust.

Logo

Fathomi ärimudel põhineb SaaS-lähenemisel, kus klientidele pakutakse igakuise tasu eest hostitud teenust. Kuigi osa lähtekoodist on avalik ja teoreetiliselt on võimalik teenus iseseisvalt üles seada (Fathom Lite), siis valib enamik kliente siiski mugava ja ametlikult hallatud lahenduse.

See on hea näide hübriidsest ärimudelist, kus ühendatakse kogukondlik avatud arendus ja tasuline teenus. Selline lähenemine võimaldab ettevõttel säilitada kontrolli, pakkuda kvaliteeti ja samas toetuda kogukonna tagasisidele ja arengupanusele. Fathomi näitel saab hästi mõista, kuidas avatud lähtekood ja äriline jätkusuutlikkus saavad koos toimida.


WordPress, kui arendusmudeli näide

WordPress on maailma populaarseim sisuhaldussüsteem, mis töötab miljonitel veebilehtedel üle maailma. Alguse sai ta blogiplatvormina, kuid on aastatega kasvanud täisfunktsionaalseks sisuhalduslahenduseks.

Logo

WordPressi arendusmudel põhineb avatud lähtekoodil ja iteratiivsel arendusprotsessil. Regulaarsete väljalasketsüklitega lisatakse funktsioone, parandatakse vigu ning arvestatakse pidevalt kogukonna tagasisidega. Arenduses osalevad tuhanded vabatahtlikud arendajad, disainerid, tõlkijad ja testijad üle maailma.

WordPressi puhul on tegemist klassikalise bazaar-tüüpi arendusega, kus arendus on detsentraliseeritud ja kõigile avatud. See tagab suure paindlikkuse, aga nõuab ka tugevat koordineerimist, mida aitab hallata WordPress Foundation ja Automattic (üks suuremaid Wordpressi arengusse panustav asutus). See arendusmudel on elujõuline ja paindlik, kuid vajab tugevat kogukonna toetust ja selget juhtimist.


Kokkuvõttes tarkvaraarendusmudelid määravad, kuidas tarkvara sünnib. Ärimudelid seevastu määravad, kuidas see väärtust loob ja tulu teenib. Nii Fathom Analytics kui WordPress näitavad, et avatud lähtekood ei tähenda tingimata loobumist ärilisest perspektiivist, vaid vastupidi õigesti kombineerides võib saavutada tugeva ja jätkusuutliku tulemuse. Need kaks näidet aitavad mõista erinevaid lähenemisi, mida tarkvaraarendaja või ettevõtja võiksid oma projektis kaaluda.


Allikad:

https://usefathom.com/

https://usefathom.com/pricing/lite

https://usefathom.com/blog/saas-lessons

https://www.mattcromwell.com/the-case-for-the-wordpress-plugin-freemium-model/

https://www.wired.com/story/the-webs-unofficial-publisher/

https://www.saas4marketing.com/en/software/fathom-analytics/

https://guias.donweb.com/formas-de-acceder-al-administrador-de-wordpress/


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

6 nädal

Kujutis
 Tööstusdisain Kõige paremini toimivaks peaks tööstusdisaini, sest erinevalt kasulikust mudelist, mille kriteeriumid võivad olla segased, on tööstusdisain selgelt määratletud. Tööstusdisain on toote välimuse kujundus, mis hõlmab näiteks selle kuju, mustreid, värve ja materjale. Tööstusdisaini süsteem töötab hästi, sest see kaitseb disainerite loomingut. Kui keegi loob uue ja erilise kujunduse, saab ta selle registreerida, mis tähendab, et teised ei tohi seda luba küsimata kopeerida. See motiveerib disainereid looma uusi ja põnevaid tooteid, teades, et nende töö on kaitstud. ​ Lisaks on tööstusdisaini kaitse tähtajaline, tavaliselt kuni 25 aastat. See tähendab, et pärast seda perioodi võivad teised seda kujundust vabalt kasutada, mis soodustab konkurentsi ja uute ideede teket. Võrreldes näiteks patentidega on tööstusdisainilahenduste registreerimine sageli kiirem ja vähem keerukas. Eestis saab tööstusdisainilahenduse registreerimiseks esitada avalduse koos selle koopiaga, mis l...
Lisateave

ARPANET ja email

Kujutis
  Arpanet kui interneti eelkäija Esimene test ARPANET-iga.    Arpanet loodi 1969. aastal, mille eesmärk oli luua      hajutatud sidevõrk ja tegemist oli Ameerika      Ühendriikide üleriigilise arvutivõrguga. Oluline oli, et ARPA suutis  toimida ka tuumasõja tingimustes. Esialgu ühendati omavahel neli arvutit, mis asusid USA erinevates piirkondades. Sealt sai võrk endale nime ARPANET.  Iga aastaga  suurenes võrgus olevate arvutite arv. Näiteks 1972. aastal oli võrgus juba 37 arvutit.  ARPANET-i ühendamisel teiste võrkudega umbes 1977. aasta paiku alustati ARPANET-i võrgu liitmist teiste võrkudega ja võeti kasutusele ühine nimi Internet.  Sellel ajaperioodil kuulus Internet veel rangelt ARPANET-i kontrolli alla ja oli seda kuni militaarse osa võrgust eemaldamiseni.  ARPANET-i masin.                                  ...
Lisateave

Jälgimiskapitalism ja digiaedik

Kujutis
Eesti on tuntud oma digiriigi poolest, kuid samal ajal on kasvanud ka andmete kogumine ja jälgimine. Internetis, meedias ja riigi e-teenustes jääb inimeste tegevusest maha suur hulk andmeid, mida tehnoloogiafirmad ja riik kasutavad. Jälgimiskapitalism  Kujuta ette, et sa käid poes ja keegi jälgib sinu käitumismustreid ning tooteelistusi. Seejärel müüb salapärane  jälgija need andmed kellelegi, kes omakorda tahab sulle rohkem asju müüa. See toimub ka internetis. Näiteks kui sa vaatad Youtube'i, siis vaatamiste eelistuste pealt kogutakse infot, mis sulle meeldib vaadata. Lihtsamalt öeldes, see ongi jälgimiskapitalism – suured firmad teenivad raha sinu kohta info kogumise ja müümisega.  Digiaedik  Digiaedik on nagu lõks, mis hoiab sind internetis teatud kohtades kinni. Oletame, et inimene tahab minna erinevatesse poodidesse, aga sind lastakse ainult ühte kindlasse poodi, kus müüakse kindlat sorti kaupa. Täpselt sama seos kehtib ka digimaailmas. Kasutades TikToki platvor...
Lisateave