10.nädal: Eben Mogleni artikkel

Eben Mogleni artikkel käsitleb põhjalikult, kuidas digitaaltehnoloogia areng on muutnud meie arusaamu tarkvarast, omandist ja loovusest. Käesolevas arvustuses toon välja ühe kõige paikapidavama väite, samuti kõige ekslikuma väite ning annan hinnangu sellele, kui paljud Mogleni prognoosid on 20 aastaga täppi läinud. Hinnanguliselt võib öelda, et umbes pooled tema väidetest on osutunud ajas tõeks. Samas on mitmed tema ennustused, näiteks intellektuaalomandi süsteemi kokkuvarisemise kohta, jäänud liialdatuks.

Mulle isiklikult meeldis see, kuidas Moglen vastandab kahe maailma vaateid: ühel pool on suletud, kasumikeskne, omandile rajatud mudel (näiteks Microsoft) ja teisel pool on vaba tarkvara liikumine, mis põhineb koostööl, läbipaistvusel ja vabadusel. Ja üllatus üllatus vaba tarkvara nagu GNU/Linux ei ole mitte lihtsalt „nunnu nishitoode“, vaid tegelikult paljuski parem, stabiilsem ja kvaliteetsem kui kommertsvariandid. Seda kinnitab ka praktika, mitte ainult ideoloogia.

Suur osa artiklist on väga kriitiline niinimetatud “intellektuaalomandi” süsteemi suhtes. Autor ei varja oma põlgust selle vastu, kuidas loomingut püütakse ära omastada, piirata ja rahaks teha, takistades seeläbi tegelikku innovatsiooni ja koostööd. Ta näitab, et see süsteem toodab mitte paremat tarkvara, vaid halvemat.

Eriliselt mõjus mulle artikli lõpuosa, kus ta arutleb selle üle, miks inimesed üldse midagi loovad. Tema vastus: mitte raha pärast, vaid sellepärast, et me saame. Et see on inimlik. Ta võrdleb seda muusika kirjutamise, joonistamise või lihtsalt uue sõna välja mõtlemisega. See tunne, et „ma sain hakkama“ või „ma parandasid midagi ära ja jagasin teistega“ on tema sõnul loomingulisuse tõeline mootor. Ja ausalt, see on väga värskendav lähenemine maailmas, kus loovust tihti seostatakse ainult sissetulekuga.

 Kui palju autori hinnangutest on 20 aastaga täppi läinud?

Moglen tõstab esile, et digitaalses keskkonnas on kõik pelgalt bitivood (bitstreams), mida pole võimalik visuaalselt eristada. Nüüd 20 aastat hiljem on näha, et see hinnang on suures osas täppi läinud.

Eben Moglen

Vaidlused autoriõiguse, patentide ja mõistliku kasutuse üle on tänapäeval väga levinud ja sageli keerulised. On selge, et praegused intellektuaalomandi reeglid ei sobi hästi digitaalsesse maailma. Need on loodud ajastul, mil teoseid oli lihtne füüsiliselt eristada ja kontrollida. Tänapäeval liigub info kiiresti ja piirideta. Seda on lihtne kopeerida ja levitada, mistõttu praegune süsteem ei toimi enam nii hästi nagu varem. Seetõttu on vaja seda põhjalikult uuesti läbi mõelda ja ajakohastada.

Kõige paikapidavam väide 

Minu arvates on kõige paikapidavam väide see, et vaba tarkvara on sageli parema kvaliteediga kui suletud tarkvara. Mogleni sõnul sünnib vaba tarkvara avatud koostöös, kus igaüks saab koodi vaadata, parandada ja täiendada. Tänu sellele leitakse vead kiiremini ja need saab kiiresti parandada. 

Tänapäeval kasutatakse paljusid tuntud ja töökindlaid vabavaraprogramme nagu Linux, Firefox ja Docker ning ülejäänutes kriitilistes süsteemides üle kogu maailma. Samas on mitmetel suletud tarkvaradel, näiteks Windowsil endiselt probleeme stabiilsuse ja turvalisusega, mis kinnitab Mogleni väidet.

Kõige ekslikum väide

Minu arvates on artikli kõige ekslikum väide see, et intellektuaalomandi süsteem on varisemas kokku ega sobitu digiajastusse.  Autor on öelnud:

„The current intellectual property system… is no longer meaningful.”

Tegelikkus on aga vastupidine. Intellektuaalomandi süsteem pole kadumas, vaid on viimase kahekümne aasta jooksul hoopis tugevamaks muutunud.

Kokkuvõttes kui sul on huvi tehnoloogia, õiguse või loovuse vastu, ja sa ei karda veidi keerulisemat, aga ausalt öeldes vaimukat lugemist, siis see artikkel on seda kindlasti väärt.

Kasutatud allikad:

https://firstmonday.org/ojs/index.php/fm/article/view/684/594

https://timesofindia.indiatimes.com/blogs/author/ebenmoglen/