Lilo Stitchi blogi

Seekordses blogipostituses vaatlen kahte tuntud vaba tarkvara projekti, milleks on Fathom Analytics ja WordPress ning analüüsin, milliseid arendus- ja ärimudeleid nad kasutavad. Fathom Analytics, kui ärimudeli näide Fathom on lihtne ja privaatsust austav veebianalüütika tööriist, mis pakub alternatiivi Google Analyticsile. Selle peamine sihtgrupp on ettevõtted ja arendajad, kes väärtustavad kasutajaandmete privaatsust ning soovivad läbipaistvat ja GDPR-iga kooskõlas olevat lahendust. Logo Fathomi ärimudel põhineb SaaS-lähenemisel, kus klientidele pakutakse igakuise tasu eest hostitud teenust. Kuigi osa lähtekoodist on avalik ja teoreetiliselt on võimalik teenus iseseisvalt üles seada (Fathom Lite), siis valib enamik kliente siiski mugava ja ametlikult hallatud lahenduse. See on hea näide hübriidsest ärimudelist, kus ühendatakse kogukondlik avatud arendus ja tasuline teenus. Selline lähenemine võimaldab ettevõttel säilitada kontrolli, pakkuda kvaliteeti ja samas toetuda kogukonna tagasi...

Eben Mogleni artikkel käsitleb põhjalikult, kuidas digitaaltehnoloogia areng on muutnud meie arusaamu tarkvarast, omandist ja loovusest. Käesolevas arvustuses toon välja ühe kõige paikapidavama väite, samuti kõige ekslikuma väite ning annan hinnangu sellele, kui paljud Mogleni prognoosid on 20 aastaga täppi läinud. Hinnanguliselt võib öelda, et umbes pooled tema väidetest on osutunud ajas tõeks. Samas on mitmed tema ennustused, näiteks intellektuaalomandi süsteemi kokkuvarisemise kohta, jäänud liialdatuks. Mulle isiklikult meeldis see, kuidas Moglen vastandab kahe maailma vaateid: ühel pool on suletud, kasumikeskne, omandile rajatud mudel (näiteks Microsoft) ja teisel pool on vaba tarkvara liikumine, mis põhineb koostööl, läbipaistvusel ja vabadusel. Ja üllatus üllatus vaba tarkvara nagu GNU/Linux ei ole mitte lihtsalt „nunnu nishitoode“, vaid tegelikult paljuski parem, stabiilsem ja kvaliteetsem kui kommertsvariandid. Seda kinnitab ka praktika, mitte ainult ideoloogia. Suur osa artikl...

Käesolevas tekstis käsitletakse kahte silmapaistvat Eesti IT-juhti: Ragnar Sassi ja Liisa Soosuud. Mõlemad juhid esindavad eri juhtimisrolle ning on oma tegevusega mõjutanud oluliselt Eesti tehnoloogiamaastikku. Ragnar Sass (Pipedrive' i kaasasutajata) Ragnar Sass on Eesti üks tuntumaid IT-juhte ja ettevõtjaid, kelle tegevus on oluliselt mõjutanud nii Eesti kui ka rahvusvahelist idufirmade maastikku. Ta on enim tuntud kui Pipedrive kaasasutaja.  Ettevõte, mis loodi 2010. aastal ja kasvas kiiresti üheks Eesti edukaimaks tehnoloogiafirmaks. Täna on Sass Salto X kaasasutaja ja tegevjuht. Pipedrive'i kaasasutaja Ragnar Sass Ragnar Sassi tegevus peegeldab tugevalt arengumootori (change agent) tüüpi juhti. Ta on asutanud mitmeid innovaatilisi ettevõtteid, nagu Pipedrive, Salto X ja LIFT99, viimase kaudu on ta loonud rahvusvahelise koostööplatvormi idufirmadele. Tema juhtimisel on esile tõusnud just soov tuua kokku erinevate riikide ja kogemuste innovatsioon, edendades loovat ja piiri...

IT-valdkonnas on karjäärivõimalused mitmekesised ja paindlikud, kuid ka kiiresti muutuvad. Iga spetsialisti teekond on erinev ja sõltub tema eesmärkidest ning eelnevast kogemusest või valitud õpirajast. Klassikaline kõrgkooliharidus, rakenduskõrgharidus, erialased kutsetunnistused ja sertifikaadid pakuvad erinevaid võimalusi tööturule sisenemiseks ja erialaselt arenemiseks. Järgnevalt on analüüsitud, millal võiks eelistada üht teisele ning milline roll võiks selles mitmekesises maastikus olla TTÜ IT Kolledžil. Klassikaline kõrgkoolidiplom Klassikaline kõrgkoolidiplom, nagu bakalaureuse- või magistrikraad omandatakse ülikoolides. See keskendub teoreetilistele teadmistele ja analüütilistele oskustele, mis on olulised keerukate probleemide lahendamisel ja teadustöös. Selline haridus valmistab ette spetsialiste, kes suudavad töötada juhtivatel ja strateegilistel ametikohtadel, kus on vaja laiapõhjalist arusaamist valdkonnast. Lisaks arendab see kriitilist mõtlemist ja enesedistsipliini nin...

Alljärgnevalt on võrreldud kolme levinumat tarkvaralitsentsi: ärivaraline litsents, GNU GPL ja BSD litsents. Igaühel neist on omad eelised, puudused ning sobivus sõltuvalt kasutuseesmärgist. Ärivaraline litsents Ärivaraline litsents määrab täpselt, kuidas ja kellel on lubatud tarkvara kasutada. Seda kasutatakse ärivaralise ehk suletud lähtekoodiga tarkvara puhul, mille kõik õigused kuuluvad tarkvara loonud ettevõttele või isikule. Tarkvara omanik lubab teistel seda kasutada sellisel juhul, kui kasutajad ei saa jagada, kopeerida ja ei saa ligi lähtekoodile. Kogu kontroll ja omandiõigus jääb arendajale. Ärivaralise tarkvara eelised on üsna selged. Paljud ettevõtted eelistavad kasutada ärivaralist litsentsimudelit, et kaitsta oma tarkvara pikaajaliselt. Tarkvarafirma eesmärk on sageli ka kasumit teenida. Ärivaralise tarkvara puhul on tänapäeval levinud korduvad tasud, mida kasutajad maksavad, et jätkuvalt saada uuendusi ja tuge, mis tähendab suuremat ettevõtte tulupotentsiaali.  ...

 Tööstusdisain Kõige paremini toimivaks peaks tööstusdisaini, sest erinevalt kasulikust mudelist, mille kriteeriumid võivad olla segased, on tööstusdisain selgelt määratletud. Tööstusdisain on toote välimuse kujundus, mis hõlmab näiteks selle kuju, mustreid, värve ja materjale. Tööstusdisaini süsteem töötab hästi, sest see kaitseb disainerite loomingut. Kui keegi loob uue ja erilise kujunduse, saab ta selle registreerida, mis tähendab, et teised ei tohi seda luba küsimata kopeerida. See motiveerib disainereid looma uusi ja põnevaid tooteid, teades, et nende töö on kaitstud. ​ Lisaks on tööstusdisaini kaitse tähtajaline, tavaliselt kuni 25 aastat. See tähendab, et pärast seda perioodi võivad teised seda kujundust vabalt kasutada, mis soodustab konkurentsi ja uute ideede teket. Võrreldes näiteks patentidega on tööstusdisainilahenduste registreerimine sageli kiirem ja vähem keerukas. Eestis saab tööstusdisainilahenduse registreerimiseks esitada avalduse koos selle koopiaga, mis l...