12 nädal: Positiivne näide Bookingu veebilehest ja negatiivne näide Tallinna veebilehest

Veebilehe kasutatavus on üks olulisemaid tegureid, mis määrab selle, kas kasutaja suudab soovitud toimingud kiiresti ja mugavalt lõpule viia või mitte. Taanlane Jakob Nielsen on kasutatavuse selgitamisel loonud raamistiku, mille viis peamist komponenti on: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, veakindlus ja rahulolu. Hea veebileht toetab kasutajat kõigis neis aspektides. 

Positiivne näide Booking.com

Bookingu veebileht on suurepärane näide veebidisainist. Õpitavuse poolest on kasutajakogemus lihtne ja loogiline. Sisesta sihtkoht, kuupäevad ja inimeste arv ning vajuta “Otsi”. Leht suunab kasutaja loomulikult edasi peamiste funktsioonideni, ilma et oleks vaja eraldi juhiseid lugeda.

Tõhusus tuleb eriti selgelt esile pärast esmast otsingut. Tulemusi saab koheselt filtreerida hinna, reitingu või kauguse järgi, ning seda kõike ilma lehelt lahkumata. Protsess on kiire ja sujuv ka mobiiliseadmetes, mis toetab kasutajate vajadusi erinevates olukordades.

Meeldejäävus avaldub siis, kui kasutaja tuleb lehele tagasi. Varasemad otsingud, tuttav kujundus ja selge navigatsioon aitavad kiirelt orienteeruda. Pole vaja uuesti õppida, kuidas lehte kasutada. Kõik toimib ootuspäraselt ja loogiliselt.

Veakindlus on lahendatud läbimõeldult. Kui näiteks kuupäevad jäävad sisestamata või sihtkoht on ebaselge, siis annab süsteem sellest koheselt märku teatega. Kasutajat suunatakse kohe samas vaates probleemi lahendama, vältides segadust ja katkestusi.

Rahulolu tuleneb sellest, et kogu kasutuskogemus on kiire ja arusaadav. Leht reageerib kiiresti ning näitab, et arvestab kasutaja vajaduste ja eelistustega.

 

Negatiivne näide tallinn.ee veebileht

Kui rääkida kasutajasõbralikust veebidisainist, siis Tallinna linna koduleht  kahjuks seda tiitlit ei kanna. Ehkki lehel on rohkesti olulist teavet linna teenuste ja sündmuste kohta, on selle ülesehitus kui kasutajale pigem segane. Jakob Nielseni meeldejäävuse seisukohast vaadates, kui ma tuleksin siia lehele tagasi kuu aja pärast ja otsiksin informatsiooni, siis küsimus kas ma leian sama kiiresti eelnevalt otsitud info ülesse, on küsitav. 

Üheks peamiseks kasutatavuse probleemiks Tallinna kodulehel on selle visuaalne ülesehitus ja kujundus, mis mõjutavad otseselt kasutaja rahulolu. Pealehe värvivalik ja kujundus ei toeta mugavat navigeerimist ega kutsu infot otsima. Sinine värv domineerib ja karjub vastu juba niigi kirjule vanalinna taustapildile. Tulemuseks on visuaalselt üleküllastunud vaade. Otsinguvalikud on paigutatud liiga tihedalt, ilma “hingamisruumita”, mistõttu on raske keskenduda. Taustaks sobiks paremini ühevärviline ja neutraalsem pilt, mis ei konkureeri esiplaanil oleva sisuga. Hetkeline visuaalne lahendus jätab mulje, nagu leht üritaks korraga liiga palju öelda, mistõttu on raske üldse kuhugi klõpsata. Selline visuaalne koormus mõjub väsitavalt ja võib juba esimesel hetkel kasutaja eemale peletada.

Tallinna linna lehe alammenüü ülesehitus ei toeta esmakasutaja loogilist orienteerumist nimelt õpitavuse seisukohast. Menüü on jaotatud kategooriateks, kuid nende sisuline kattuvus ja üldsõnaline keelekasutus muudab orienteerumise keerukaks. Mulle hakkas lehega tutvudes silma näiteks kategooria „Kultuur, sport ja vaba aeg“, kuhu on koondatud ka sellised teemad nagu „Avalik kogunemine – load ja kooskõlastused“ või „Ööelu“, mis ei ole esmapilgul seotud spordi või huvitegevusega. Selline üldsõnaline ja vahel isegi ootamatu kategooriate jaotus pidurdab uue kasutaja õppimisprotsessi. Selle asemel, et kiirelt mõista, kus vajalik info asub, peab ta tegema mitmeid klikke ja katsetusi. See näitab, et Tallinna kodulehe menüülahendus ei vasta kõige olulisemale põhimõttele, milleks on õpitavus.

Tõhususe mõttes on Tallinna kodulehe suurim probleem see, et isegi kui kasutaja mõistab üldist struktuuri, ei vii menüüvalikud teda kiirelt soovitud teenuseni. Näiteks „Elukoha registreerimine“ asub menüüpunkti Perekond all, kuigi intuitiivsem oleks paigutada see Eluaseme ja kinnisvara kategooriasse. Sellised loogikavälised jaotused nõuavad kasutajalt rohkem klikke ja katsetusi, et õige teenus üles leida. 

Kui avada Tallinna kodulehelt näiteks menüüst "Eluase ja kinnisvara", seejärel „Jäätmed“ ja sealt edasi „Korraldatud jäätmevedu“, siis esmapilgul tundub, et kasutaja on sattunud täiesti uuele lehele. Lehe ülaosas on küll olemas navigatsiooni riba "Ringmajandus ja jäätmed > Korraldatud jäätmevedu", kuid see on nii väikese fondiga ja halli värviga esitatud, et võib kergesti märkamatuks jääda. Nielseni veakindluse põhimõtte järgi peaks süsteem aitama kasutajal vigadest taastuda ja selgelt näitama, kus ta parasjagu asub. Tallinn.ee puhul see komponent küll tehniliselt eksisteerib, aga ei täida oma eesmärki efektiivselt, kuna seda on raske märgata ja see ei ole interaktsioonis piisavalt esile tõstetud.

Kokkuvõttes hea kasutatavus ei tähenda ainult ilusaid ikoone või suurt funktsionaalsust. See tähendab selgust, loogikat, lihtsust, kiiret tegutsemist ja veakindlat süsteemi. Booking.com toetab kasutajat igas etapis, Tallinn.ee aga nõuab sageli liigset pingutust ja katsetamist. Avalike teenuste veebilehed peaksid ekstra arvestama süsteemse kasutatavuse põhimõtteid, tehes seeläbi kõigi elu lihtsamaks.

 

 Kasutatud allikad:

https://www.booking.com/index.et.html?label=gen173nr-1BCAEoggI46AdIM1gEaEKIAQGYAQu4ARfIAQzYAQHoAQGIAgGoAgO4Ao-IysAGwAIB0gIkNzNmZDcxMDQtZjNkNi00ZDIwLWEwNzUtZGFmNGE3NWEwZTg12AIF4AIB&sid=65e4c41e88df736720bb56b46f0cdca9&keep_landing=1&sb_price_type=total&

https://www.tallinn.ee/et