IT juhtimine ja riskihaldus

Käesolevas tekstis käsitletakse kahte silmapaistvat Eesti IT-juhti: Ragnar Sassi ja Liisa Soosuud. Mõlemad juhid esindavad eri juhtimisrolle ning on oma tegevusega mõjutanud oluliselt Eesti tehnoloogiamaastikku.

Ragnar Sass (Pipedrive' i kaasasutajata)

Ragnar Sass on Eesti üks tuntumaid IT-juhte ja ettevõtjaid, kelle tegevus on oluliselt mõjutanud nii Eesti kui ka rahvusvahelist idufirmade maastikku. Ta on enim tuntud kui Pipedrive kaasasutaja.  Ettevõte, mis loodi 2010. aastal ja kasvas kiiresti üheks Eesti edukaimaks tehnoloogiafirmaks. Täna on Sass Salto X kaasasutaja ja tegevjuht.

Pipedrive'i kaasasutaja Ragnar Sass

Ragnar Sassi tegevus peegeldab tugevalt arengumootori (change agent) tüüpi juhti. Ta on asutanud mitmeid innovaatilisi ettevõtteid, nagu Pipedrive, Salto X ja LIFT99, viimase kaudu on ta loonud rahvusvahelise koostööplatvormi idufirmadele. Tema juhtimisel on esile tõusnud just soov tuua kokku erinevate riikide ja kogemuste innovatsioon, edendades loovat ja piirideta ettevõtlust.

Samas kannab Sass ka tugevalt treeneri ja juhendaja (coach) rolli. Ta on üks Garage48 hackathonide sarja eestvedajaid ning osalenud aktiivselt erinevates kogukonnaprojektides, kus toetab uute ideede sündi ja noorte ettevõtjate arengut. Nende ürituste kaudu on ta andnud hoogu tuhandetele arendajatele ja idufirmadele, aidates neil oma ideid testida. Tema oskus toetada, suunata ja inspireerida teeb temast juhi, kelle mõju ulatub kaugele väljapoole ühe ettevõtte piire.


Liisa Soosuu (Häirekeskuse juht).

Liisa Soosuu on silmapaistev Eesti IT-juht, kes töötab Häirekeskuse tehnoloogiaüksuse juhina. Tema juhtimisel on ellu viidud mitmeid olulisi arendusprojekte, mille eesmärk on parandada hädaabiteenuste kättesaadavust, töökindlust ja kasutajasõbralikkust. Soosuu töö keskendub IT-lahenduste arendamisele, mis mõjutavad otseselt inimeste turvalisust ja elukvaliteeti. Tema tegevus peegeldab mitut juhtimisrolli, mis on IT-juhile iseloomulikud.

Liisa Soosuu

Esiteks ilmneb Soosuu puhul selgelt juhi roll, sest tal on tugev visioon sellest, kuidas tehnoloogia abil muuta kriitilised teenused nagu hädaabi tõhusamaks ja kättesaadavamaks. Tema eestvedamisel viidi ellu uue põlvkonna 112 infosüsteemi juurutamine. See on hädaabiteadete menetlemise lahendus, mis võimaldab täpsemat reageerimist kriisiolukordadele. Süsteem arvestab ka ligipääsetavuse põhimõtteid, võimaldades paremat teenust ka erivajadustega kasutajatele. See on ehe näide arengumootori (change agent) rollist, kus juht tagab ajaga kaasaskäimise ja innovatsiooni.

Samal ajal täidab ta ka suhtleja (communicator) ja treeneri (coach) rolli, arendades meeskonna sisest koostööd ning viies erinevad osapooled ühise eesmärgi nimel tulemuslikult tööle. 2024. aastal pälvis Soosuu oma panuse eest laiemat tunnustust, kui ta valiti Eesti parimaks IT-juhiks. Selle tunnustuse andis talle IT- ja Telekommunikatsiooniliit (ITL), rõhutades just tema juhtimiskompetentsi, innovaatiliste lahenduste elluviimist ja meeskonna arendamist.

Liisa Soosuu tegevus näitab, et edukas IT-juht ei keskendu üksnes tehnoloogiale, vaid oskab ühendada strateegilise mõtlemise, sotsiaalse tundlikkuse ja tehnilise pädevuse.  


Kokkuvõttes Ragnar Sass ja Liisa Soosuu on kaks väga erineva profiiliga IT-juhti. Mõlemad juhid on oma tegevuses kehastanud mitut olulist juhtimisrolli: arengumootorit, treenerit, suhtlejat ja klassikalist liidrit, mis teevad neist eeskujud Eesti tehnoloogiamaailmas.



Allikad

https://investinestonia.com/pipedrive-a-startup-factory-to-breed-unicorns/

https://www.saltox.co/resources/articles/co-founder-and-ceo-at-salto-x

https://garage48.org/blog/empowering-women-hackathon-has-once-again-put-a-stamp-on-ukraine-s-future?

https://itl.ee/uudised/eesti-parim-it-juht-on-liisa-soosuu-hairekeskusest/

https://www.riigikantselei.ee/uue-polvkonna-112-kaasaegne-ligipaasetav-hadaabiuhendus-koigile

https://www.112.ee/et/uudised/uue-polvkonna-112-kaasaegne-ligipaeaesetav-haedaabiuehendus-koigile-57

https://digipro.geenius.ee/rubriik/uudis/jaanuaris-selguvad-taas-parimad-iduettevotted/

https://www.ituudised.ee/uudised/2024/11/15/selgus-eesti-parim-it-juht-kujundas-too-luhikese-ajaga-efektiivselt-umber

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

6 nädal

Kujutis
 Tööstusdisain Kõige paremini toimivaks peaks tööstusdisaini, sest erinevalt kasulikust mudelist, mille kriteeriumid võivad olla segased, on tööstusdisain selgelt määratletud. Tööstusdisain on toote välimuse kujundus, mis hõlmab näiteks selle kuju, mustreid, värve ja materjale. Tööstusdisaini süsteem töötab hästi, sest see kaitseb disainerite loomingut. Kui keegi loob uue ja erilise kujunduse, saab ta selle registreerida, mis tähendab, et teised ei tohi seda luba küsimata kopeerida. See motiveerib disainereid looma uusi ja põnevaid tooteid, teades, et nende töö on kaitstud. ​ Lisaks on tööstusdisaini kaitse tähtajaline, tavaliselt kuni 25 aastat. See tähendab, et pärast seda perioodi võivad teised seda kujundust vabalt kasutada, mis soodustab konkurentsi ja uute ideede teket. Võrreldes näiteks patentidega on tööstusdisainilahenduste registreerimine sageli kiirem ja vähem keerukas. Eestis saab tööstusdisainilahenduse registreerimiseks esitada avalduse koos selle koopiaga, mis l...
Lisateave

ARPANET ja email

Kujutis
  Arpanet kui interneti eelkäija Esimene test ARPANET-iga.    Arpanet loodi 1969. aastal, mille eesmärk oli luua      hajutatud sidevõrk ja tegemist oli Ameerika      Ühendriikide üleriigilise arvutivõrguga. Oluline oli, et ARPA suutis  toimida ka tuumasõja tingimustes. Esialgu ühendati omavahel neli arvutit, mis asusid USA erinevates piirkondades. Sealt sai võrk endale nime ARPANET.  Iga aastaga  suurenes võrgus olevate arvutite arv. Näiteks 1972. aastal oli võrgus juba 37 arvutit.  ARPANET-i ühendamisel teiste võrkudega umbes 1977. aasta paiku alustati ARPANET-i võrgu liitmist teiste võrkudega ja võeti kasutusele ühine nimi Internet.  Sellel ajaperioodil kuulus Internet veel rangelt ARPANET-i kontrolli alla ja oli seda kuni militaarse osa võrgust eemaldamiseni.  ARPANET-i masin.                                  ...
Lisateave

Jälgimiskapitalism ja digiaedik

Kujutis
Eesti on tuntud oma digiriigi poolest, kuid samal ajal on kasvanud ka andmete kogumine ja jälgimine. Internetis, meedias ja riigi e-teenustes jääb inimeste tegevusest maha suur hulk andmeid, mida tehnoloogiafirmad ja riik kasutavad. Jälgimiskapitalism  Kujuta ette, et sa käid poes ja keegi jälgib sinu käitumismustreid ning tooteelistusi. Seejärel müüb salapärane  jälgija need andmed kellelegi, kes omakorda tahab sulle rohkem asju müüa. See toimub ka internetis. Näiteks kui sa vaatad Youtube'i, siis vaatamiste eelistuste pealt kogutakse infot, mis sulle meeldib vaadata. Lihtsamalt öeldes, see ongi jälgimiskapitalism – suured firmad teenivad raha sinu kohta info kogumise ja müümisega.  Digiaedik  Digiaedik on nagu lõks, mis hoiab sind internetis teatud kohtades kinni. Oletame, et inimene tahab minna erinevatesse poodidesse, aga sind lastakse ainult ühte kindlasse poodi, kus müüakse kindlat sorti kaupa. Täpselt sama seos kehtib ka digimaailmas. Kasutades TikToki platvor...
Lisateave