7 nädal
Alljärgnevalt on võrreldud kolme levinumat tarkvaralitsentsi: ärivaraline litsents, GNU GPL ja BSD litsents. Igaühel neist on omad eelised, puudused ning sobivus sõltuvalt kasutuseesmärgist.
Ärivaraline litsents
Ärivaraline litsents määrab täpselt, kuidas ja kellel on lubatud tarkvara kasutada. Seda kasutatakse ärivaralise ehk suletud lähtekoodiga tarkvara puhul, mille kõik õigused kuuluvad tarkvara loonud ettevõttele või isikule. Tarkvara omanik lubab teistel seda kasutada sellisel juhul, kui kasutajad ei saa jagada, kopeerida ja ei saa ligi lähtekoodile. Kogu kontroll ja omandiõigus jääb arendajale.
Ärivaralise tarkvara eelised on üsna selged. Paljud ettevõtted eelistavad kasutada ärivaralist litsentsimudelit, et kaitsta oma tarkvara pikaajaliselt. Tarkvarafirma eesmärk on sageli ka kasumit teenida. Ärivaralise tarkvara puhul on tänapäeval levinud korduvad tasud, mida kasutajad maksavad, et jätkuvalt saada uuendusi ja tuge, mis tähendab suuremat ettevõtte tulupotentsiaali.
Kasutaja ei pea muretsema ka turvalisuse ega versiooniuuenduste pärast, sest neid teostab tootja ise. Nii näiteks uuendatakse regulaarselt nii Windowsi kui ka Apple-i operatsioonisüsteeme, mis tagab kasutajale turvalisima tarkvaraversiooni, ilma et ta peaks selleks midagi ise tegema.
Kuigi ärivaralisel tarkvaral on palju eeliseid, on sel ka puudusi. Peamine puudus on see, et kasutajad ei saa tarkvara muuta vastavalt oma vajadustele. Põhjuseks on, et lähtekood ei ole kättesaadav ja seda keelavad ka litsentsitingimused. Samuti võib tarkvara olla optimeeritud vaid kindlatele platvormidele või süsteemidele, mis vähendab selle paindlikkust.
Mina arvan, et seda tasub eelistada siis, kui eesmärk on saavutada äriline kasum ja samal ajal säilitada täielik kontroll tarkvara üle. See on eriti oluline ettevõtetele, kes arendavad või kasutavad kommertsrakendusi, kus on tähtis, et kogu arendusprotsess ja levitamine oleks tootja kontrolli all.
GNU GPL
GNU GPL on vaba tarkvara litsents ning kuulub copyleft-litsentside hulka. Litsentsi üheks olulisemaks eeliseks on just vabaduse säilitamine, nõudes, et kõik lähtekoodi muudatused avaldataks avatud kujul. See tagab, et sellest koodist lähtuvad projektid jäävad avatuks. Teiseks oluliseks eeliseks on kogukonna koostöö edendamine, sest litsents julgustab arendajaid panustama ühistesse projektidesse.
Puuduseks võib olla see, et GPL litsents võib olla keeruline, mistõttu peavad arendajad olema väga ettevaatlikud selle tingimuste järgimisel. GNU GPL litsentsi tasub eelistada eelkõige olukordades, kus on soov tagada, et kogu tarkvara jääks avatuks ja vabaks kasutamiseks kõigile. Näiteks on sobilik kasutada seda hariduses ja teaduses.
GNU GPL on üks levinumaid ja mõjukamaid vaba tarkvara litsentse, mis on aidanud kujundada avatud lähtekoodiga tarkvara liikumist ja edendada tarkvara vaba kasutamist ning jagamist.
BSD litsents
![]() |
Pilt: SoftwareG |
BSD litsentsi tasub eelistada eelkõige olukordades, kus soovitakse saavutada võimalikult lai levik, sealhulgas ärikasutuses.
Kokkuvõttes sobib ärivaraline litsents kõige paremini ranget kontrolli vajavatele äriprojektidele. GNU GPL sobib, kui on oluline tarkvara jäämine vabaks ja avatud kogukonnatöö. BSD litsents on paindlik valik, mis võimaldab laia levikut, sealhulgas kommertskasutust.
Lingid:
https://solutionshub.epam.com/blog/post/proprietary-software-definition-examples
https://cpl.thalesgroup.com/software-monetization/proprietary-software-license
https://www.gnu.org/philosophy/free-sw.en.html
https://www.diqq.com/blog/the-importance-of-open-source-licensing-models-in-software-development
https://soundsoftware.ac.uk/open-source-software-licences-bsd-style.html
https://www.revenera.com/software-composition-analysis/glossary/what-is-the-bsd-license?utm_source=chatgpt.com
https://softwareg.com.au/de-de/blogs/software-lizenzierung/unter-welcher-lizenz-ist-open-source-software-verfugbar
Kommentaarid
Postita kommentaar