Kolm põnevat IT lahendust

 


Üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul

Tehisintellekti areng on viimase kahe aastaga väga populaarseks saanud. Mõned aastad tagasi tundus tehisintellekti tulek fantaasiafilmide pärusmaa. Nüüd aitab AI luua põnevaid luuletusi, tabavaid reklaamlauseid ning võimaldab lahendada ka kõige keerukamaid ülesandeid.  


FirstPageSage 2025

Joonisel on välja toodud tehisintellektide turuosa ja populaarsus. Käesoleva postituse ilmumise ajaks on kõige tuntum jätkuvalt Chatgpt, kuid on revolutsiooni tegemas mõned nädalad  tagasi ilmavalgust näinud hiinlaste Deepseek. Viimane viis vabalangusesse kiibitootja Nvidia aktsia, mis ühe päevaga kaotas oma väärtusest ligikaudu 600 miljardit dollarit.  

Näiteks TalTechis tuleb (2025. aasta sügis) bakalaureusõppes esmakordselt uue nimega eriala "Informaatika ja tehisintellekt". Toetudes professor Tammeti materjalidele saab öelda, et esimene AI oli Deep Blue, mis võitis malemängijat. Deep Blue oli suur läbimurre AI arengus. Ma ütleks, et AI tulek on alles algusjärgus ja siit saab tehisintellekt minna ainult edasi.


Üks, mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi 

Ken Shirriff 2016
Xeroxi Alto oli revolutsiooniline arvuti, mis oli niivõrd enda ajast ees. Xeroxi suure allakäigu põhjustas mitte edukas turustamine, sest arvuti oli liiga kallis ja firma ei mõistnud selle potentsiaali. Arvan, et kui Xeroxi arvuti oleks enda uuendused õigel hetkel turule toonud, siis neist oleks võinud saada üks juhtivamaid arvutitootjaid. 






Caitlin Rozario 2023

"Mis selle looja peas küll toimus?"

Üks totter idee, mida plaaniti luua oli smart röster. Rösteri idee oli, et võimaldas nutitelefoni kaudu korrigeerida röstsaiade tumedust ja isegi trükkida mustreid või tähti saiale. Kuigi ideel oli potentsiaali, siis inimesed said aru, et tavaline röster teeb sama tööd tunduvamalt odavamalt ja kiiremini. 



Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

6 nädal

Kujutis
 Tööstusdisain Kõige paremini toimivaks peaks tööstusdisaini, sest erinevalt kasulikust mudelist, mille kriteeriumid võivad olla segased, on tööstusdisain selgelt määratletud. Tööstusdisain on toote välimuse kujundus, mis hõlmab näiteks selle kuju, mustreid, värve ja materjale. Tööstusdisaini süsteem töötab hästi, sest see kaitseb disainerite loomingut. Kui keegi loob uue ja erilise kujunduse, saab ta selle registreerida, mis tähendab, et teised ei tohi seda luba küsimata kopeerida. See motiveerib disainereid looma uusi ja põnevaid tooteid, teades, et nende töö on kaitstud. ​ Lisaks on tööstusdisaini kaitse tähtajaline, tavaliselt kuni 25 aastat. See tähendab, et pärast seda perioodi võivad teised seda kujundust vabalt kasutada, mis soodustab konkurentsi ja uute ideede teket. Võrreldes näiteks patentidega on tööstusdisainilahenduste registreerimine sageli kiirem ja vähem keerukas. Eestis saab tööstusdisainilahenduse registreerimiseks esitada avalduse koos selle koopiaga, mis l...
Lisateave

ARPANET ja email

Kujutis
  Arpanet kui interneti eelkäija Esimene test ARPANET-iga.    Arpanet loodi 1969. aastal, mille eesmärk oli luua      hajutatud sidevõrk ja tegemist oli Ameerika      Ühendriikide üleriigilise arvutivõrguga. Oluline oli, et ARPA suutis  toimida ka tuumasõja tingimustes. Esialgu ühendati omavahel neli arvutit, mis asusid USA erinevates piirkondades. Sealt sai võrk endale nime ARPANET.  Iga aastaga  suurenes võrgus olevate arvutite arv. Näiteks 1972. aastal oli võrgus juba 37 arvutit.  ARPANET-i ühendamisel teiste võrkudega umbes 1977. aasta paiku alustati ARPANET-i võrgu liitmist teiste võrkudega ja võeti kasutusele ühine nimi Internet.  Sellel ajaperioodil kuulus Internet veel rangelt ARPANET-i kontrolli alla ja oli seda kuni militaarse osa võrgust eemaldamiseni.  ARPANET-i masin.                                  ...
Lisateave

Jälgimiskapitalism ja digiaedik

Kujutis
Eesti on tuntud oma digiriigi poolest, kuid samal ajal on kasvanud ka andmete kogumine ja jälgimine. Internetis, meedias ja riigi e-teenustes jääb inimeste tegevusest maha suur hulk andmeid, mida tehnoloogiafirmad ja riik kasutavad. Jälgimiskapitalism  Kujuta ette, et sa käid poes ja keegi jälgib sinu käitumismustreid ning tooteelistusi. Seejärel müüb salapärane  jälgija need andmed kellelegi, kes omakorda tahab sulle rohkem asju müüa. See toimub ka internetis. Näiteks kui sa vaatad Youtube'i, siis vaatamiste eelistuste pealt kogutakse infot, mis sulle meeldib vaadata. Lihtsamalt öeldes, see ongi jälgimiskapitalism – suured firmad teenivad raha sinu kohta info kogumise ja müümisega.  Digiaedik  Digiaedik on nagu lõks, mis hoiab sind internetis teatud kohtades kinni. Oletame, et inimene tahab minna erinevatesse poodidesse, aga sind lastakse ainult ühte kindlasse poodi, kus müüakse kindlat sorti kaupa. Täpselt sama seos kehtib ka digimaailmas. Kasutades TikToki platvor...
Lisateave