BBC & The New York Times

 

Lahjem ajaleht: The New York Times

Üks maailma kõige tunnustatumaid ajalehti on The New York Times. Vaatamata oma autoriteedile on The New York Times osutunud vähem efektiivsemaks võrreldes samamoodi rahvusvaheliselt tunnustatud ajalehega, milleks on BBC News. 

125 aastat New York Timesi ajalehte.
Kui vaadata ajalehte internetis, siis paistab silma, et neil ei ole nii suur rõhk sotsiaalmeedial. Ajalehel ei ole kajastatud sotsiaalmeediaplatvormid. Need tulevad välja, kui internetist eraldi otsida. Ajaleht küll  postitab aktiivselt Facebooki ja Instagrami sisu, kuid see ei kajastu internetis nähtavalt. Siit võib eeldada, et neil on rõhk rohkem meelelahustusliku ja ametliku sisu pakkumisele. Formaalse sisu jagamine ei pruugi vastata kõigi sihtgruppide ootustele, mis võib tähendada, et ajaleht ei jõua nooremate tarbijateni. 

Kuigi ajaleht on investeerinud pidevalt uutesse tehnoloogiatesse, on nende strateegia olnud  liiga aeglane, et jõuda konkurentide, nagu BBC või teistele digitaalsetele platvormidele järele. See avaldub näiteks väheses video ja multimeediakogemuse pakkumises või vähem arendatud podcastide valikus. 


Oskuslik uue meedia kasutamine: BBC News

BBC News on üks maailma tuntumaid ja vanimaid uudisteorganisatsioone, kes on oskuslikult rakendanud uue meedia võimalusi. 

Vaadates ajalehte internetis, siis jääb kohe silma, et sotsiaalmeedia platvormid on lehel kajastatud (Twitter, Facebook, Instagram, TikTok, Linkedin ja Youtube). BBC jagab sotsiaalmeediaplatvormidel reaalajas uudiseid ja muid postitusi, mis haaravad eri vanusegruppe. Näiteks kasutab BBC News TikToki, et jõuda noorema publikuni, mida oli hästi näha lühivideotes, mis kajastasid hiljutist California osariigi suurt tulekahju (autori hinnangul). 

Kuvatõmmised BBC keskkondadest.

Tutvudes nende veebilehe ja mobiilirakendusega, siis on näha, et interaktiivseid jooniseid ja visuaalseid selgitusi on lehel kajastatud, mis rikastavad kasutajakogemust. 

BBC kasutab oskuslikult multimeedia elemente nagu taskuhäälingud ja videoreportaažid, et süvendada uudiste mõistmist ja kaasata rohkem kasutajaid.

Kokkuvõttes BBC News on edukalt integreerinud uue meedia võimalused ja kohandanud sisu eri platvormidele, samas kui The New York Times on jäänud pigem traditsioonilise ajakirjanduse raamidesse, mis piirab nende mõjuvõimu uue meedia keskkonnas.



Lingid:

https://www.nytimes.com/2021/03/18/insider/book-review-history.html
https://www.bbc.com/news/10628994
https://www.bbc.com/
https://www.nytimes.com/international/
https://x.com/bbcworld
https://www.facebook.com/bbcnews
https://www.instagram.com/bbcnews
https://www.tiktok.com/@bbcnews
https://www.linkedin.com/company/bbc-news/
https://www.youtube.com/bbcnews
https://www.facebook.com/nytimes/
https://www.instagram.com/nytimes/
https://www.youtube.com/@nytimes

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

6 nädal

Kujutis
 Tööstusdisain Kõige paremini toimivaks peaks tööstusdisaini, sest erinevalt kasulikust mudelist, mille kriteeriumid võivad olla segased, on tööstusdisain selgelt määratletud. Tööstusdisain on toote välimuse kujundus, mis hõlmab näiteks selle kuju, mustreid, värve ja materjale. Tööstusdisaini süsteem töötab hästi, sest see kaitseb disainerite loomingut. Kui keegi loob uue ja erilise kujunduse, saab ta selle registreerida, mis tähendab, et teised ei tohi seda luba küsimata kopeerida. See motiveerib disainereid looma uusi ja põnevaid tooteid, teades, et nende töö on kaitstud. ​ Lisaks on tööstusdisaini kaitse tähtajaline, tavaliselt kuni 25 aastat. See tähendab, et pärast seda perioodi võivad teised seda kujundust vabalt kasutada, mis soodustab konkurentsi ja uute ideede teket. Võrreldes näiteks patentidega on tööstusdisainilahenduste registreerimine sageli kiirem ja vähem keerukas. Eestis saab tööstusdisainilahenduse registreerimiseks esitada avalduse koos selle koopiaga, mis l...
Lisateave

ARPANET ja email

Kujutis
  Arpanet kui interneti eelkäija Esimene test ARPANET-iga.    Arpanet loodi 1969. aastal, mille eesmärk oli luua      hajutatud sidevõrk ja tegemist oli Ameerika      Ühendriikide üleriigilise arvutivõrguga. Oluline oli, et ARPA suutis  toimida ka tuumasõja tingimustes. Esialgu ühendati omavahel neli arvutit, mis asusid USA erinevates piirkondades. Sealt sai võrk endale nime ARPANET.  Iga aastaga  suurenes võrgus olevate arvutite arv. Näiteks 1972. aastal oli võrgus juba 37 arvutit.  ARPANET-i ühendamisel teiste võrkudega umbes 1977. aasta paiku alustati ARPANET-i võrgu liitmist teiste võrkudega ja võeti kasutusele ühine nimi Internet.  Sellel ajaperioodil kuulus Internet veel rangelt ARPANET-i kontrolli alla ja oli seda kuni militaarse osa võrgust eemaldamiseni.  ARPANET-i masin.                                  ...
Lisateave

Jälgimiskapitalism ja digiaedik

Kujutis
Eesti on tuntud oma digiriigi poolest, kuid samal ajal on kasvanud ka andmete kogumine ja jälgimine. Internetis, meedias ja riigi e-teenustes jääb inimeste tegevusest maha suur hulk andmeid, mida tehnoloogiafirmad ja riik kasutavad. Jälgimiskapitalism  Kujuta ette, et sa käid poes ja keegi jälgib sinu käitumismustreid ning tooteelistusi. Seejärel müüb salapärane  jälgija need andmed kellelegi, kes omakorda tahab sulle rohkem asju müüa. See toimub ka internetis. Näiteks kui sa vaatad Youtube'i, siis vaatamiste eelistuste pealt kogutakse infot, mis sulle meeldib vaadata. Lihtsamalt öeldes, see ongi jälgimiskapitalism – suured firmad teenivad raha sinu kohta info kogumise ja müümisega.  Digiaedik  Digiaedik on nagu lõks, mis hoiab sind internetis teatud kohtades kinni. Oletame, et inimene tahab minna erinevatesse poodidesse, aga sind lastakse ainult ühte kindlasse poodi, kus müüakse kindlat sorti kaupa. Täpselt sama seos kehtib ka digimaailmas. Kasutades TikToki platvor...
Lisateave